Herman Talvik (1906-1984) oli eesti maalikunstnik ja graafik - emotsionaalsemaid ja ehedamaid maalijaid väliseesti kunstis, samas professionaal kaasaegses mõttes.

1921-26. a. Tallinnas, Riigi Kunsttööstuskoolis ja 1921-28. a. Helsingis, Soome Kunstiühingu koolis (Ateneumis) õppinud Herman Talvik kujunes omapäraseks maalijaks ja graafikuks juba enne sõda, ent tema loominguline õitseng langeb sõjajärgsetesse aastakümnetesse Rootsi perioodi.

„Janu"

Linoollõige / 15x22 cm, raamitud
Hind: 300 EUR
​

„Puudesalu”

Akrüül / 53x63 cm, raamitud,
Müüdud

​
„Ülestõusmine"

Linoollõige / 8x11 cm, raamitud
Hind: 200 EUR
​

Herman Talvik sündis Tallinnas tööliste perekonnas. Õppis 1921–1926 Riigi Kunsttööstuskoolis raamatuköitmist ja nahkehistööd ning 1926–1928 Helsingis Soome Kunstiühingu koolis "Ateneum" maalimist. Soome kunstieluga jäi Talvik tihedalt seotuks kuni Talvesõja puhkemiseni. 1928–1934 täiendas ta end mitmel pool Euroopas, eelkõige Pariisis, kus õppis nii kunsti kui ka kunstiajalugu.

​1934. aastast hakkas Herman Talvik esinema Soome ja Eesti näitustel. Soomes äratas ta loomelaad tähelepanu, tekkisid ostjad ja vägagi arvestatavad toetajad, nagu professor Kaila. Suureks tunnustuseks on ühe mõjukama kriitiku ja uute kunstisuundade lansseerija, tollal Stockholmis tegutsenud galeristi Gösta Stenmani huvi Talviku loomingu vastu, mis viis 1939. aastal mahuka näituse koostamiseni. Mõistagi märkasid Talviku isikupärast annet ka Eesti kunstitundjad. Kõnekas ja kunstnikule endale oluline oli see, et üks esimesi tema nägemusliku loomingu omandajaid oli Kristjan Raud. Talviku tööd äratasid ka Alfred Waga, Aleksander Tassa, Hanno Kompuse ja mitme teise tähelepanu. Sõja puhkedes naasis Talvik kodumaale ja leidis tööd õpetajana, hiljem töötas põhiliselt Tallinna reaalkooli kunstiõpetajana.

Põgenes 1944 Rootsi, töötas seal vabakunstnikuna. Seal kujunes temast väliseesti kunsti silmapaistev isiksus, kes ühena vähestest meie pagulaskunstnikest suutis vabakutselisena arvestatavalt osaleda Rootsi kunstielus. 40 aastat kestnud Rootsi-periood oli Herman Talvikule loominguliselt ääretult intensiivne ja viljakas. Talvik esines aktiivselt Rootsi, Soome, Kanada, Austraalia ja USA näitustel. Tema töid omandasid Rootsi rahvusmuuseum, Malmö, Örebro, Göteborgi ja Karlstadi muuseum ja New Yorgi avalik raamatukogu ning paljud erakogujad.

Herman Talvik on töötanud väga erinevates graafikatehnikates – linool- ja puulõikes, litos, ofordis, akvatintas, kuivnõelas. Ta on loonud tundlikke joonistusi, suurepäraseid monotüüpiaid ja maale.

Talvik külastas kodumaad taas 1971. aastal, kui Kadrioru lossis toimus tema isikunäitus. Teine näitus toimus 10 aastat hiljem 1981. Mõlemal korral tõi kunstnik kaasa arvukalt maale ja graafikat, millest osa, peamiselt graafika, kinkis muuseumile. Tartu Kunstimuuseumis toimus tema näitus 1991. aastal ning Adamson-Ericu muuseumis 1997 ja 2007.

Looming

Alustas looduslähedases laadis maastiku- ja linnavaadetega. 1930. aastate lõpus hakkas looma nägemuslik-sümbolistlike motiividega visionaarseid maale ja monotüüpiaid. Tema sõja-eelsed Eestimaa vaated on maalitud lummava rohelise koloriidiga. Paguluses maalitud piltidel jäädvustanud peamiselt rohkete reiside muljeid. Viljeles ka religioosse, müstikasse kalduva ainestikuga ekspressiivset akrüülmaali, kus valitsevad jõulised puhtad sinised, punased ja kollased toonid.

Maastik jäi kunstnikule huvipakkuvaks ka tema hilisemas loomingus. Teda köitis nii põhjamaine avar looduspanoraam kui ka lõunamaine mägine Hispaania. Põhjamaise looduse ilu ja karguse avastas Talvik juba 1940. aastatel. Erakliku loomuga Talviku lemmikkohaks Rootsis kujunes Härjedaleni mägedes asuv Funäsdaleni küla. Sealseid vaateid on kunstnik oma teostel ikka ja jälle kujutanud.

​Alates 1964. aastast oli ta Rootsi Graafikute Ühingu liige.

https://et.wikipedia.org/wiki/Herman_Talvik